Hakkab tunduma, et just vihmamets on see koht, kus ma tahan veeta ülejäänud elu. Kusagil mujal ei ole nii mõnusat niisket õhku ja müstilisi ööhääli. Organism on nüüdseks harjunud ka ajavahega ja unest saab jälle täit mõnu tunda. Sel hommikul ootas meid mehhiko stiilis gurmee hommikusöök, peale sööki asus Ellen otsima infot kajakimatkade kohta, kõik olid õhtuks välja müüdud, kuid peale väikest surfi internetis Mihkli pihuarvuti abil, leiti õnneks järgmine firma, kes meid jutule võttis. Kajakimatkad toimuvad teatud põhjustel pimedas, seega seadsime seniks sihi lähedalasuvasse Lucillo Beachile. Kui me poleks käinud varem Flamenco Beachil, siis oleksime seda ilmselt ääretult kauniks rannaks pidanud, aga peale Culebrat on raske ühestki rannast vaimustusse sattuda. Aga mõistagi oli vesi soe, liiv valge, rahvast mitte eriti palju. Võtsime endale 5USD eest lamamistoolid, et mitte rendiauto salongi pärast liivaga risustada ja puhastust kinni maksta ning mõnulesime palmi all. Seal rannas kohtusin kalaga, kes ennast nagu kass mööda sääri hõõrus ja samuti kellegi tundmatuga, kes mind varbast naksas. Vaimusilmas kujutasin ette krabi ja ka röögatasin kõvasti, mispeale kaks ameerika vanatädi leebelt naeratasid ja päid vangutasid. Ise kandsid nad miskipärast rannasusse. Ahjaa, ka kaks seltskonda e.estlasi peesitas sealsamas
Rannas käidud, tegime veel ühe treti juba tuttavaks saanud outleti, Anu otsustas kajakisõidust loobuda ja sel ajal hoopis sisseostudega tegelda. Jätsimegi siis Anu poodi ja ise kihutasime Fajardosse otsima Las Croabase laguuni, kus pidi olema meie reisi algus. Jõudsime kohale üsna viimasel minutil, siis kui instrueerimine juba käimas oli, meie grupijuhiks oli pikajukseline ja sõstrasilmne Miquel. Kõik, mis vähegi väärtuslik on, paluti jätta maha, samuti enne kajakki istumist viskasid kõik oma jalavarjud suurde kasti kai kõrval.
Aga nüüd siis sellest, miks kajakimatk pidi pimedas toimuma. Nimelt on maailmas 5 ( tegelikult küll ainult 4 veel neist järgi) lahte, kus elavad bioluminestsentsed mikroorganismid, kes siis pimedas helendavad, ka meie jaaniuss on midagi sarnast. Tegu on väga haruldase ökosüsteemiga, mis mitmetes kohtades on tänaseks hävinud. Et oma helendavat laguuni kaitsta, on puertoriikolased keelanud laguuni siseneda mootorpaatidega, samuti keelati 2 aastat tagasi ujumine laguunis.
Laguun on ühendatud merega ainult pisikese kitsa kanaliga, mille kallastel kasvab mangroovipadrik, keskmiselt oli kanal vast 7-9 meetrit lai ja sügavust polnud ollagi, kindlasti alla meetri. Mangroovidel on muide väga oluline roll rannikuala kaitses orkaanide eest. Nende juured ja tihe oksaräga hoiab pinnast paigal ja ei lase seda veemassidel ära kanda. Kanalit vaadates oli võimatu uskuda, et seal krokodille ei leidu. Kes vähegi loodusfilme vaadanud, teab, et just sellistes paikades krokud elavad, aga me uskusime Miqueli, kes väitis kindlalt, et ei leidu seal krokodille, ei haisid.
Selleks, et laguuni jõuda, tuli sõuda umbes kilomeeter piki salapärast kanalit, mis hämardudes meenutas pigem tunnelit. Et grupijuht suudaks olukorrast ka pimedas ülevaadet omada, sai iga kajakk rohelise helenduva rõngakese vööri ja punase ahtrisse, samuti kajakis tagumine istuja sai tähistatud helendava märgiga. Samal ajal tegutses lahel mitmeid erinevaid gruppe ja iga grupi tähis oli teistest erinev, seetõttu oli grupijuhtidel võimalik ära tunda oma inimesi.
Meie rühm oli üks varasemaid startijaid ja jõudsime laguuni siis, kui esimesed tähed särama lõid.
Ja siis käega läbi vee tõmmates me seda imet nägime, kuidas valgusjutt tekkis vette.
Mida pimedamaks läks, seda effektsemaks vaatepilt muutus, eriti lahe oli see, kuidas kalad põgenesid läheneva kajaki eest nagu meteoriidid- valgussabad taga!
Tagasisõit kanalit pidi meenutas pigem liiklust tipptunni ajal, ainult vastutulevad kajakid. Saabudes olime parasjagu märjad, aga nii õhk kui vesi oli arvatavalt 28 kraadi ringis, siis külm ei olnud. Ainuke probleem, et kui vihmametsas mingi asi märjaks saab, siis märjaks ta ka jääb.
Õhk on lihtsalt niivõrd niiske, meie pesud kuivasid muide alles Miamis ära.
No comments:
Post a Comment