Töösangar võitles kontoris lohega terve esmaspäevase päeva- lahendad probleemi , tuleb asemele no mitte küll 7, aga paar tükki ikka.
Otsustasin juhuks kui meie dokumendid peaksid reisil kaotsi minema, teha passidest koopiad. Närviline olukord päädis sellega, et passid oleksidki jäänud kontorisse koopiamasina vahele. Eks küll hiljemalt lennujaamas oleks tõde selgunud ja ehk oleks jõudnud neil järgigi käia, Tallinna ju piisavalt pisike linnake.
Jõudsime närveldamise kiuste ilusasti lennujaama ja peale turvakontrolli hakkas ka pinge pisitasa langema. Kõige suurem mure oligi koerte pärast, kuidas Kristel ja Setu kodus hakkama saavad ning kuidas Lill kasuperes kohaneb. Ja selguski, et Lill juba esimesel päeval Kehra kodust jooksu pani aleviga tutvuma, seejuures olla ta ületanud ka suure sõidutee! Nii et Anu Ameerika reis jõudis juba enne selle algust küsitavaks muutuda, sest kes saaks ära sõita teades, et ta kallis koer jooksus on. Lennujaamast tegime veel tõsise kõne Lille hoidjatele üritades neid veenda, et koera normaalne elukoht on puur ja ainult puur. Elagu Lill pealegi 2 nädalat trellide taga, vähemalt on ta elus.
Jäime lootma, et noomimine mõjus. Setu hoidjatele sai veel jäetud igaks juhuks Siiri number, et kui mingit pädevat nõu peaks vaja olema, siis oleks kust küsida. Selle peale lubati kohe Siirile helistada kui Setul vaja õhtul õue minna.
Lennuki õhku tõuste oli tunne, et kõik mured jäävad maha, ei ole ju mõtet muretseda asjade pärast, mida muuta ei saa. Küll nad ikka kodus meieta hakkama saavad.
Olime valmistunud ööbima Arlanda lennujaamas, sest kuna hotellis öö jääb nagunii lühikeseks siis mis seda raha ikka kulutada. Et õhtu mugavalt kulgeks, oli Anu võtnud kaasa ohtrasti näkitsemist ja nii me tunnikese ka lennujaamas pesitsesime. Aga õhtu oli pikk ning kui Ellen meile soodushinnaga Radissoni välja pakkus, ei olnud enam kahtepisi mõtlemist, tühja sest 60 EURist ikka kui saab valgete linade vahele. Nii me shuttle bussiga hotelli linade vahele sahistasimegi, tüdrukud käisid veel basseinimõnusidki nautimas ja siis ruttu magama, sest äratus hommikul ootas kell 5.30 eesti aja järgi.
No comments:
Post a Comment